Maitsestamine |
Küpsetamine |
Veiseliha maitsestamiseks võib kasutada erinevaid maitseaineid sealhulgas veidi küüslauku ja värskeid ürte. Maitsestada võib nii kuiva maitseaineseguga kui marinaadis. Hästi sobib marinaadi koostisesse punane vein, millele võiks lisada erinevaid maitseaineid, sealhulgas veidi küüslauku jm värskeid ürte (rosmariin, tüümian jne). Lisanüansse saame lisades puuvilju, metsamarju (nt kadakamarjad), sinepiseemneid ja muud põnevat. Veiseliha on hea ka hautada, nii püsib väherasvase liha mahlakana. Mahlakuse lisamiseks võib veiseliha pikkida või mähkida pekisema sealihaga, nt peekoni lõikudega. Kokkuvõttes on oluline, et me millegagi üle ei pingutaks - oluline on säilitada ka liha naturaalne hõng ja maitse. |
Veiseliha küpsetamisel tuntakse kolme küpsusastet: küps (welldone) - läbiküpsenud lihalõik, pealt pruunistatud ja ka keskelt täiesti küps,
liha sisetemperatuur poolküps (medium) - keskmiselt küpsenud lihalõik, pealt pruunistatud, keskmine osa pooltoores (punakas kuni roosa), liha sisetemperatuur +60-+65°C; pooltoores (rare) - pealt kergelt pruunistatud lihalõik, keskmine osa toores (punane), liha sisetemperatuur +50-+55°C. Kõige sagedamini valmistatakse veiseliha mediumina, sest siis on liha seest mõnusalt mahlane ja pealt korralikult pruunistunud. Liha küpsuse (st sisetemperatuuri) kontrollimiseks on parim võimalus kasutada spetsiaalset liha pulktermomeetrit või nn praevalvurit. Igasuguste sisselõigete tegemine paneb lihamahlad kiiremini jooksma. NB! Mida rohkem liha torgime, seda kuivemaks see muutub. Küpsenud lihal võiks lasta enne serveerimist veidi fooliumi all seista (u 5-10 minutit), et lihamahlade liikumine peatuks. Nii ei valgu vaagnale liigselt vedelikku. |
 |