Miks liha süüa?
|
Üheks põhiliseks inimesele eluks vajalikuks toitaineks on valk ehk proteiin, millest päevas on vaja saada umbes 15% kogu toiduenergiast. See ei ole väga suur kogus, kuid see-eest väga vajalik ehitusmaterjal. Valku on vaja iga päev toiduga saada, kuna selle varusid organismis ei moodustu. Valgukogus aga sõltub konkreetse toiduvalgu väärtusest – tema aminohappelisest koostisest. Aminohapped määravad ära valgu struktuuri ja funktsiooni. Selles osas on vajalik, et põhiosa toiduvalkudest oleksid loomse päritoluga – muna, piimatooted, linnuliha, taine sealiha, lambaliha, veiseliha, kala jne. Nendest saab inimene vähima energiakuluga kätte kõik vajaliku. Tervislik on süüa nii, et vähemalt 75% oleks taimsed toiduained, kuni 25% aga loomsed toiduained.
|
Lihas on süsivesikuid väga vähe – on glükogeeni, mida nimetatakse „loomseks tärkliseks”. Seda on rohkem metsloomade lihas. Kuid liha on väärtuslik ka mitmete mineraalainete poolest. Need paiknevad peamiselt tailihas ja ka lihast välja valguvas lihamahlas. Lihas on naatriumi, fosforit, kaaliumi, magneesiumi, väävliühendeid ja eriti väärtuslikku rauda. Punases lihas olevat rauda omastab organism hästi ja selle poolest on liha asendamatu. Raud omakorda on vajalik vereloomes ja verevärvniku moodustumisel. Sellepärast peetakse vajalikuks süüa punast liha 2-3 korda nädalas. Vajaliku rauakoguse saamiseks piisab aga üpris väikesest kogusest - ligikaudu 50 g korraga. Lihas leidub ka B-rühma vitamiine, eriti oluline vereloomes on B12 vitamiin, rasvasemas lihas on aga ka rasvlahustuvat A vitamiini. Eesti toidusoovituste põhjal peaks päevas sööma 100 g liha või kala, suuremad mehed aga topeltkoguse.Kindlasti kuuluvad siia ka lihatooted. Erinevaid variante leiab igaüks enda maitse ja vajaduste järgi.
|
